Oleme siia lehele kokku kogunud mitmeid olulisi termineid ja selgitusi keskkonnasõbraliku pakendamise kohta.
Bioplast võib olla biopõhine või biolagunev plast.
Biopõhine plast on täielikult või osaliselt saadud biomassist, nagu suhkruroog, mais, puit ja paber. See ei tähenda aga, et materjal oleks biolagunev, vaid et see on valmistatud biomassist.
Biolagunev plastik valmistatakse näiteks biomassist, naftast/gaasist või nende segust. Seda ei saa taaskasutada koos teiste plastiliikidega.
See laguneb mikroorganismide abil veeks, biomassiks, süsihappegaasiks või metaaniks.
Lisaks biopõhisele või biolagunevale plastikule on olemas ka biokomposteeritav plastik, mis laguneb teatud aja jooksul veeks, süsihappegaasiks, biomassiks ja metaaniks. Protsess nõuab niiskuse ja temperatuuri kontrolli ning õigete mikroorganismide kasutamist.
Allikas: https://plast.dk/hvad-er-bioplast/
Biodiversiteet ehk elurikkus või bioloogiline mitmekesisus hõlmab kogu elu Maal, sealhulgas taimi, seeni, baktereid, loomi ja muud elusat nii vees kui ka maal.
Biodiversiteedi säilitamine seisneb metsaraie ja maakasutuse piiramises.
Allikas: https://mst.dk/natur-vand/natur/biodiversitet/hvad-er-biodiversitet/
Ringmajandus on uus majandusmudel ja lähenemine, kus majanduskasv lahutatakse loodusressursside ülekasutamisest ja sellega kaasnevatest negatiivsetest keskkonnamõjudest.
Ühtegi materjali ei raisata, vaid ressursid ja materjalid ringlevad võimalikult kaua ning toodavad seeläbi suuremat väärtust. Tooted disainitakse ja kasutatakse nii, et oleks võimalik toodete, nende komponentide ja materjalide pikaajaline kasutamine, korduvkasutamine ja parandamine.
Ringmajanduses on jäätmete kogus viidud miinimumini, kuna materjale kasutatakse korduvalt või töödeldakse ümber, et maksimeerida nende keskkonna- ja rahalist väärtust.
Kui pakendit parandatakse, korduvkasutatakse ja töödeldakse ümber, siis väheneb vajadus uue toorme järele, mis omakorda vähendab KHG emissioone näiteks
nagu nafta puurimine.
Ringmajandus on võimalik ainult siis, kui tooraine on taastuv - materjalid, mida saab ikka ja jälle uuendada.
Allikas: https://mst.dk/affald-jord/affald/cirkulaer-oekonomi-og-ressourceeffektivitet/
Süsiniku jalajälg on termin, millega väljendatakse CO2 ning muude kasvuhoonegaaside koguheidet, mille on kas otseselt või kaudselt tekitanud ühe isiku või firma mõni toode või tegevus (või mida seostatakse tema tegevusega). ELis puuduvad kohustuslikud eeskirjad süsiniku jalajälje arvutamiseks.
Allikas: https://lf.dk/viden-om/klima/hvad-er-co2#Hvad%20er%20drivhusgasser
Kasvuhooneefekt või globaalne soojenemine tekib siis, kui õhku eraldatakse gaase nagu süsihappegaas, metaan ja dinitrogenoksiid/lämmastikoksiidid, näiteks fossiilkütuste põletamisel, nagu süsi, nafta ja maagaas.
Viimase 200-300 aasta jooksul oleme põletanud märkimisväärselt rohkem fossiilseid kütuseid, mis on toonud kaasa suuremate koguste gaaside kogunemise meie atmosfääri. See tekitab meie planeedi ümber omamoodi teki, mis takistab osa päikesekiirtest ja soojusest tagasi kosmosesse pääsemist. Selle asemel jäävad need meie atmosfääri ja Maa temperatuur tõuseb.
Maalt lähtuva pikalainelise (infrapunase) kiirguse neeldumine atmosfääris. Looduslike protsesside tulemusel kujunenud atmosfääri gaasiline koostis hoiab kasvuhooneefekti tasemel, mis säilitab Maa temperatuuri stabiilsena. Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (nt põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri kasvuhoonegaaside lisakogused, mis on seni olnud aktiivsest süsinikuringest väljas. See suurendabki k-t ning põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust.
Allikas: http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=113
KHG (KasvuHooneGaas) heidet tekitavad tegevused ja allikad on KHG protokolli järgi kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks mõjualaks
1 mõjuala: Otsene heide, mis pärineb organisatsiooni enda omanduses olevate või selle poolt kontrollitud heiteallikatest ja tegevustest (nt sõidukite kütuse kasutamisest või enda energiatootmisseadmetest tulenev KHG heide).
2 mõjuala: Kaudne heide, mis tuleneb ettevõtte poolt sisse ostetud ja tarbitud energia tootmisest (nt ostetud ja tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergia), mis on toodetud teises ettevõttes.
3 mõjuala: Muu kaudne heide, mis tuleneb ettevõtte tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a ostetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia tarbimine ehk mõjuala 2 heide), kuid mille KHG-de heiteallikaid KHG jalajälge hindav organisatsioon ei oma ega kontrolli.
Igal firmal on mõjualad 1, 2, 3.
Kliendipoolsest pakendi kasutamisest tulenev KHG heide on osa 3. mõjualast.
Allikas: Antalise kestliku pakendamise käsiraamat The Essentials
LCA (inglise keeles Life Cycle Assessment) on toote olelusringi hindamine. See on meetod, mida kasutatakse toote keskkonnamõju hindamiseks kogu selle elutsükli jooksul. Hindamine hõlmab toorme kaevandamist ja töötlemist, tootmist, jaotust, kasutust, ümbertöötlemist ning lõplikku kasutamisest kõrvaldamist
Allikas: https://www.sciencedirect.com/topics/earth-and-planetary-sciences/life-cycle-assessment
PCR (Post Consumer Recycling) e lõpptarbija jäätmed on jäätmed, mis on jõudnud oma elutsükli lõppu ning mis viidaks muidu prügimäele. (plastpudelid, karastusjookide purgid, transpordikastid). Nende toodete elutsükkel näeb välja selline: Tootmine>>Tarbimine>>Eluea lõpp>>Ümbertöötlemine>>teisase toormena tootmises kasutamine.
Allikas: https://noissue.co/blog/what-is-post-consumer-recycled-content/
Post industrial recycling (PIR) on tootmisprotsesside käigus ülejäävate jäätmete taaskasutamine. Need jäätmed ei jõua lõpptarbijani.
Allikas: https://sustainablepackaging.org/101-recycled-content-vs-recyclability/
REACH on lühend sõnadest "Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals."
See on Euroopa Liidu määrus, mis on loodud selleks, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda erinevate kemikaalide kasutamisega seotud riskide eest.
Allias: https://echa.europa.eu/da/regulations/reach/understanding-reach
Ringlussevõetav ehk ümbertöödeldav See termin viitab toodetele või materjalidele, mis saab koguda, töödelda ja uuesti kasutada, et luua uusi tooteid või materjale ning vähendada jäätmete hulka ja säilitada ressursse. Oluline on märkida, et ümbertöödeldavus sõltub kättesaadavast infrastruktuurist ja ringlussevõtmisprotsessidest teatud piirkonnas. Näiteks pakendi ümbertöödeldavus sõltub selle olemusest ja koostisest.
Ümbetöödeldavat pakendit saab ümbertöötlemisettevõttes töödelda, et muuta see uueks nn sekundaarmaterjaliks, mida kasutatakse uue pakendi või uute esemete valmistamiseks.
Ümbertöödeldud pakend sisaldab materjali, mis pärineb ringlussevõtust, mis tähendab, et pakendites on kasutatud ümbertöödeldud pakenditest saadud toorainet. Ringlussevõetud pakend ei ole tingimata ümbertöödeldav, kuid ringlussevõetavaid plaste saab tõepoolest ümber töödelda.
Pakend on ümbertöödeldav, kui seda saab koguda, töödelda ja uuesti kasutusele võtta tooraine või kaubana. Ümbertöötlemistehnoloogiatest on ehk tähtsamadki vastav infrastruktuur ning rajatised.
Taastuvad (uuenevad) pakkematerjalid on toodetud taastuvatest loodusvaradest, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral end taastoodavad.
Näiteks puidupõhised tooted uuenevad, sest puud kasvavad tagasi, kui metsi mõistlikult majandatakse. Taastuv toore on ka näiteks bambus, rohi, jms...
Allikas: https://sproget.dk/lookup?SearchableText=fornybar
Korduv kasutamine tähendab toote uuesti kasutamist ilma sellega midagi tegemata.
Allikas: https://www.greenbrand.dk/post/genanvendelig-vs-genbrugelig