Klientide keskkonnateadlikkuse kasvades võtavad ka tootjad kasutusele järjest loodussõbralikkumaid lahendusi oma kaupade pakendamiseks. Praegu käimas olevad uuringud lähevad aga tavapärasest jätkusuutlikkusest sammukese veelgi edasi ning üritavad loodusvarasid mitte ainult säästa, vaid ka taastada. Siin tulebki mängu taastav pakendamine.
Klientide keskkonnateadlikkuse kasvades võtavad ka tootjad kasutusele järjest loodussõbralikkumaid lahendusi oma kaupade pakendamiseks. Praegu käimas olevad uuringud lähevad aga tavapärasest jätkusuutlikkusest sammukese veelgi edasi ning üritavad loodusvarasid mitte ainult säästa, vaid ka taastada. Siin tulebki mängu taastav pakendamine.
OECD raporti kohaselt¹ toodab maailm täna kaks korda enam plastikureostust kui kakskümmend aastat tagasi ning suurem osa sellest satub prügilasse, põletatakse või lekib keskkonda. Samamoodi edasi minnes kasvab plastiku kasutus järgnevatel aastakümnetel veelgi, tõustes 353 megatonnilt aastal 2019 kuni 1014 megatonnini aastaks 2060!
2022. aasta märtsis leppis üle 170 riigi kokku ülemaailmse plastireostuse lõpetamise lepingu väljatöötamises. See ajalooline leping hõlmab plastiku kogu elutsüklit tootmisest ja tootedisainist kuni jäätmekäitluseni. See leping edendab säästvamaid tootmislahendusi plastiku kasutamise osas ning soodustab plastikut puudutavate ringmajanduslahenduste väljatöötamist.
Lisaks sellele on Euroopa Komisjon pakkunud välja üle-euroopalised pakendamiseeskirjad, mis aitaksid ohjeldada nii kasvavat jäätmehulka kui ka sellega kaasnevat tarbijate frustratsiooni. Detsembris 2023 leppis Euroopa Nõukogu uute säästliku pakendamise reeglite jaoks kokku oma läbirääkimispositsiooni.
Keskmiselt tekitab iga eurooplane aastas 180 kg pakendijäätmeid. Pakendamine on üks peamisi uute toorainete kasutuskohti ning tervelt 40% Euroopas kasutatavast plastikust ning 50% paberist läheb just pakenditesse. Selliselt jätkates võib Euroopa Liidus aastaks 2030 ennustada 19% jagu rohkem pakendijäätmeid ning tervelt 46% enam plastikpakendijäätmeid. Uued reeglid aga seavad pakenditööstuse kliimaneutraalsuse kursile aastaks 2050. .
Nende eesmärkide saavutamiseks on juba olemas mitmed revolutsioonilised tehnoloogiad, nagu näiteks need neli pakendamistrendi:
Süsiniku püüdmine on uuenduslik ning aina laemalt leviv lähenemine, mis aitab vähendada pakenditootmise keskkonnamõjusid. Sellise lahenduse käigus püütakse tootmisprotsessiga kaasnev CO2 heide vabrikust, elektrijaamast või otse atmosfäärist kinni ja kogutakse kokku. See kokku kogutud heide aga võetakse kasutusele juba uutes tööstuslikes protsessides, näiteks pakkematerjalide tootmisel.
IDTechEx eksperdid on oma viimases Süsinikdioksiidi Kasutusraportis 2022 –2042 näidanud kolme võimalust, kuidas CO2 polümeerideks muundada: elektrokeemia, bioloogiline muundamine ja termokatalüüs. Näiteks Californias asuv ettevõte Newlight Technologies², on loonud AirCarboni-nimelise polümeeri, mida toodetakse metaani süsinikuheitmest. Sellelgi materjalil on erinevaid kasutusvõimalusi, sealhulgas pakenditootmine.
Traditsioonilistesse pakedimaterjalidesse on võimalik segada ka lisandeid, mis hõlbustavad CO2 sidumist tootmisprotsessi või kasutamise ajal. Need lisandid võivad keemiliselt ühenduda süsinikdioksiidiga või soodustada süsinikdioksiidi neeldumist pakendi elutsükli jooksul.

Tetra Pak³ oli esimene toidutööstusettevõte, mis hakkas piimapakke tootma sajaprotsendiliselt taimset päritolu, täpsemalt suhkruroost valmistatud polümeeridest. Taimset päritolu materjalide kasvav osakaal pakenditööstuses on oluline märk jätkusuutlikkusest ja loodussõbralikkusest seni peamiselt naftapõhiste plastikute najal toiminud valdkonnas. Neid materjale toodetakse näiteks maisist, suhkruroost bambusest ja teistest taimedest ning nende vaieldamatuks eeliseks on panus süsinikujalajälje vähendamisse ja jätkusuutlikku tulevikku. Taimset päritolu tooraine kasutamine aitab ettevõtetel vähendada kasvuhoonegaase ning seeläbi enda süsinikujalajälje suurust.
Paljud taimset päritolu pakkematerjalid on biolagunevad või kompostitavad. See tähendab, et nad lagunevad aja jooksul looduses, vähendades seeläbi pakendijäätmete keskkonnamõju. Mitmed tööstusvaldkonnad on juba asendamas tavapäraseid plastikpakendeid taimset päritolu pakenditega, näiteks ravimite, kosmeetika, kehahooldustoodete, elektroonika ja ehitusmaterjalide pakendamisel. Need biolagunevad materjalid aitavad vähendada jäätmeid ja seeläbi ka keskkonnakahjusid.
Biolagunevate ja kompostitavate toidupakendite loomiseks saab kasutada erinevaid taimset päritolu materjale, näiteks:
Mütseel ehk seeniniidistik on saamas järjest levinumaks tooraineks pakendite valmistamisel. Selle abil saab luua tihedat ja vastupidavat materjali keskkonnasõbralikeks pakendamislahendusteks.
Mütseeliga segatud materjali saab paindlikult vormida erineva kujuga toodete pakendamiseks ning õrnade kaupade kaitsmiseks transportimisel. Mütseelipõhine pakendimaterjal on kaalult kerge, ent tugev ja vastupidav ning pakub tavapärase vahtplastiga võrreldavat kaitset, näiteks elektroonikaseadmetele.
Lisaboonusena toimib mütseel ka hea soojusisolaatorina, mis on kasulik just temperatuuritundlike kaupade transpordil. Ja muidugimõista on mütseelipõhine materjal biolagunev ning kompostitav.
Näiteks innovatiivsetele audioseadmetele spetsialiseerunud Teaching Machines⁴ on koostöös Magical Mushroom Companyga® loonud enda Wellspring helitehnikaseeria kaitsmiseks just keskkonnasõbraliku ja mütseelist toodetud Mushroom® Packaging nimelise pakendilahenduse. See keskkonnasõbralik lahendus kaitseb tehnikat transpordi ajal ja vähendab samal ajal plastikujäätmeid.
See koostöö näitab, et praktilisus ning keskkonnateadlik käitumine saavad edukalt käia käsikäes.

Pakendi loomisel on võimalik päris mitmes faasis panustada ringmajanduse edendamisse – olgu selleks taaskasutatava materjali eelistamine, materjali taaskasutamine, pakendi enda taaskasutusvõimalused või tarneahelaülene koostöö erinevate osapoolte vahel, mis vähendavad jäätmete hulka.
Pakendeid tuleks luua hõlpsalt taaskasutatavatest materjalidest. See tähendab, et neid materjale oleks lihtne hiljem ka eraldada. Isegi taaskasutatavatest materjalidest on võimalik kokku panna kompleksseid pakendeid, millest erinevate materjalide kättesaamine pärast kasutamist on sedavõrd keeruline, et pakend jõuab ikkagi tervikuna jäätmete hulka.
Ringmajanduslik lähenemine loob suletud ahela, kus materjalid kogutakse kokku, töödeldakse ringi ning kasutatakse uuesti uute toodete valmistamisel. See aitab vähendada nõudlust uute toorainete järele. Mida rohkem ettevõtted materjale taaskasutavad, seda enam suureneb nõudlus ning seda stabiilsemaks muutuvad taaskasutatud materjalide tarneahelad. Tõhusad süsteemid materjalide kokkukogumiseks ja taaskasutuseks sünnivad tootjate, edasimüüjate ja jäätmekäitlejate koostöös.
Näiteks Amazon⁵ on võtnud sihiks aastaks 2025 kasutada täielikult taaskasutatavaid pakkematerjale või pakendeid. Ettevõte on investeerinud uuenduslikesse pakkelahendustesse nagu näiteks juba aastaid tagasi käivitatud Amazon Frustration-Free Packaging-nimeline programm, kus hakati 95% ulatuses kasutama kliendi jaoks hõlpsalt avatavaid ja taaskasutatavaid pakendeid. Samuti on Amazon⁵ löönud Ameerika Ühendriikides käed Recycling Partnershipiga, parandamaks klientide võimalusi enda pakendeid taaskasutada.
Taastuvate pakkematerjalide kasutuselevõtt on oluline samm säästliku ja keskkonnasõbraliku pakenditööstuse suunas. Võttes omaks need uuenduslikud trendid, ei paranda Antalis vaid omaenda keskkonnakäitumist, vaid on eeskujuks ning keskkonnaalaseks sihiseadjaks kogu pakenditööstusele.
Viited:
*1 Global Plastics Outlook: Economic Drivers, Environmental Impacts and Policy Options, OCDE, june 2022
*4 https://magicalmushroom.com/mushroom-packaging/case-studies/electronics/teaching-machines
*5
https://www.aboutamazon.com/news/sustainability/how-amazon-is-investing-in-a-circular-economy