Rohepesu regulatsioonid
Rohepesu probleemidega tegelemine on järjest keerulisem, eriti ESG aruandluse ja regulatsioonide pidevalt muutuvates tingimustes.
Rohepesu probleemidega tegelemine on järjest keerulisem, eriti ESG aruandluse ja regulatsioonide pidevalt muutuvates tingimustes.
ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste) regulatsioonide buum on paljudele ettevõtetele suur väljakutse. ESG Book uuring näitab, et regulatsioonide arv on ajavahemikus 2011 - 2021 kasvanud 2,5 korda (+155%).
Sellel võitlustandril on rohepesu praktika murettekitav. Pettunud tarbijad kaotavad usalduse ettevõtete vastu, kes neid valede väidetega eksitavad. Veelgi suurem probleem on see, et tarbijad võivad kaotada usu kogu brändi jätkusuutlikkuse kontseptsiooni.
Mis on rohepesu?
Rohepesu on turundusvõte, mida kasutades jätavad firmad mulje, nagu oleksid nende tooted, eeskirjad ja tegevus tegelikkusest loodussõbralikumad. Selle käigus antakse eksitavaid või valesid väiteid toote või teenuse keskkonnaalaste eeliste kohta.
Rohepesus kasutatakse ära kasvavat nõudlust jätkusuutlike tavade järele, kuid tehtud lubadusi ei täideta. See praktika on rohkem levinud, kui me arvame, kuna seda on raske avastada ja erinevad firmad kasutavad seda erinevatel tasemetel.
Mõned levinumad rohepesu taktikad:
- Ebaselge või mitmetähenduslik keelekasutus,
- Tõendamata väidete esitamine,
- Ühe väikese keskkonnaomaduse esiletõstmine, samal ajal teiste ignoreerimine,
- “Roheliste” või “keskkonnasõbralike” sümbolite või märgiste kasutamine ilma tõendeid esitamata.
Tarbijad muutuvad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste (ESG) teemadel üha teadlikumaks. Ettevõtted tunnevad survet näidata oma pühendumust jätkusuutlikele tavadele, et olla tarbijate ja ESG nõudmistega kooskõlas. See surve võib viia rohepesuni - mõned ettevõtted liialdavad oma väidetes või moonutavad oma pingutusi, et tarbijatele meeldida.
Näiteks võib ettevõte ESG kriteeriumeid valesti tõlgendada ning selle tõttu teha eksitavaid väiteid oma jätkusuutlikkuse pingutuste kohta, isegi kui ta on tõepoolest püüdnud oma jätkusuutlikkuse tulemuslikkust parandada.
ESG regulatsiooni keeruline ja pidevalt arenev maastik muudab selle hindamise raskemaks. ESG aruandluses ja kommunikatsioonis peab seetõttu võtma proaktiivse ja läbipaistva lähenemisviisi.
Regulatsioonid Euroopas ja Ühendkuningriigis
EL ja Ühendkuningriik rakendavad seadusi ja regulatsioone, et lahendada rohepesu probleeme ja suunata tarbijaid jätkusuutlikumate toodete poole.
2019. aastal käivitas Euroopa Komisjon EL roheleppe, et võidelda valede keskkonnaalaste väidete vastu. Sellega nõutakse tarbijatele andma usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet, mis aitaks teha jätkusuutlikumaid otsuseid ja vähendada rohepesu riski.
Rohelepe viis 2023. aasta märtsis Euroopa Komisjoni poolt esitatud ELi rohenõuete direktiivi ettepanekuni. See direktiiv on suunatud rohenõuete hindamise ja seire ühtlustamisele ELi tarbijate suhtes ning avalike ja erasektori keskkonnamärgiste kogunemise kontrollimisele.
Ka finantsmaailm on nende küsimuste pärast mures. Investorid soovivad detailsemat ESG aruandlust. Seetõttu on EL kehtestanud uue seaduse, ennetamaks rohepesu finantssektoris. SFDR (Jätkusuutliku rahanduse avalikustamise määrus) nõuab, et finantsturul tegutsejad avalikustaksid info finantstoodete jätkusuutlikkuse ja selle riskide mõju kohta oma investeeringutele.
Kuidas võidelda rohepesu vastu ja järgida regulatsioone
Ettevõttel tuleb tagada, et roheväited ei oleks eksitavad ja ei kahjustaks firma mainet. Selle kindlustamiseks lõi Briti Konkurentsi- ja Turgude Amet (CMA) Roheväidete Koodeksi, aitamaks ettevõtetel kursil püsida ja vältida oma klientide eksitamist.
Küsimused, mis aitavad koodeksit järgida:
- Kas väited on tõesed ja täpsed?
- Kas väited on üheselt mõistetavad?
- Kas väited jätavad välja või varjavad olulist teavet?
- Kas väidetes on ainult õiglased ja sisukad võrdlused?
- Kas väited on tõendatud?
- Kas need arvestavad toote kogu elutsüklit?
ELi rohenõuete direktiivis on rohepesu tõkestamiseks välja toodud järgmised olulised nõuded roheväidetele:
- Väited peavad enne avalikustamist olema kolmanda osapoole kontrollitud,
- tuginema teaduslikele tõenditele, mis on laialdaselt tunnustatud,
- võrdlema konkurendi toodet konkreetsetes tingimustes,
- sisaldama konkreetset ajakava väidetavate verstapostide saavutamiseks,
- olema läbipaistvad CO2 kompenseerimise osas,
- olema läbipaistvad, kergesti ligipääsetavad, tasuta, kergesti mõistetavad ja piisavalt üksikasjalikud,
- mitte kasutama toote üldise keskkonnamõju koondhinnangut, välja arvatud juhul, kui see põhineb ELi reeglitel või märgistusskeemidel,
- põhinema avalikkusele kättesaadaval teabel füüsilisel kujul, veebilingi, QR-koodi või samaväärse vahendi kaudu.
Sel teemal saab lähemalt lugeda meie artiklist ESG regulatsioonid 2024.
Ole jätkusuutlikkuse teerajaja
Jätkusuutlikkuse pidevalt muutuvate regulatsioonide maailmas samm eespool olla on tõeline väljakutse. Ajakohasena püsimiseks peab ettevõte olema proaktiivne ja ESG trende ette nägema enne, kui need kohustuslikuks muutuvad.
See tähendab hetke tavade ja olukorra hindamist, jätkusuutlikkuse mõjude kohta andmete kogumist ja plaani välja töötamist, et uutele nõuetele vastata.
Suurepärane viis tarbijate usalduse suurendamiseks on olla vastavuses praeguste ja tulevaste regulatsioonidega, näidata oma pühendumust jätkusuutlikkusele ning aidata kaasa vastutustundlikuma ärikeskkonna loomisele.
Võtke eeskujuks ettevõtted, kellel on tugevad ESG sertifikaadid ning kes on jätkusuutlikkuse nimel astunud suuri samme, nt Ecovadis või Global Compact. Antalis on samuti just avaldanud oma esimese ESG aruande.
