ESG regulatsioonid 2024

Sel aastal jõustus ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD), mis täiendab varasemat EL-i direktiivi. Suuremad ettevõtted peavad oma esimesed aruanded esitama 2025. aastal. Uued reeglid kehtivad peaaegu kõikidele Euroopa börsiettevõtetele ja kuni 50 000 ettevõttele üle maailma. Andmete kogumise ja avalikustamise töö on ettevõtete jaoks märkimisväärne ning eriti suur töö ootab ees neid, kes pole veel oma ESG aruandlusprotsesside testimisega alustanud.

Eksitavad väited ja rohepesu

Mida tähendab olla "keskkonnasõbralik", "süsinikuneutraalne" või "jätkusuutlik"? See sõltub sellest, kellelt küsida. Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuring näitas, et 53% roheväidetest toodete või teenuste kohta ELis olid kas ebamäärased, eksitavad või põhjendamatud. Tõendusmaterjal puudus peaaegu pooltel neist väidetest. Rohepesu on sisuliselt vale reklaam. Üha rohkem tarbijaid soovib osta tooteid, mis on keskkonnasõbralikud ja avaldavad keskkonnale vähem negatiivset mõju.

Rohepesu õõnestab kogu jätkusuutlikkuse liikumist. See vähendab tarbijate usaldust keskkonnasõnumite ja -aruandluse suhtes. Samuti seab see ebasoodsasse olukorda ettevõtted, kes teevad tõelisi jõupingutusi oma keskkonnategevuse parandamiseks.

Osa probleemist on ühiste standardite puudumine. ELis kasutatakse toodetel ja teenustel üle 200 erineva keskkonnamärgise ja kümneid muid energiamärgiseid. Tulemuseks on segadusttekitav standardite ja väidete tulv, mida tarbijatel pole võimalik selgelt hinnata.

Rohepesu hind

Tarbija teadlikus rohepesust kasvab ning  eksitavate keskkonnaalaste väidete esitamine muutub ettevõtete jaoks riskantsemaks. See võib muutuda ka palju kulukamaks. Nii EL kui ka Ühendkuningriik on teinud ettepanekuid uute seaduste kehtestamiseks, et võidelda rohepesu vastu. Ühendkuningriigi Green Claims Code on küll vabatahtlik käitumisjuhend, kuid riigi Konkurentsi- ja Turgude Amet on alustanud mitmete moebrändide uurimisi roheväidete osas ning kavatseb uurida ka teisi majandussektoreid.

 

ELi roheväidete direktiiv on seevastu siduv ja konkreetne ning seda peavad järgima kõik ettevõtted, kes müüvad ELis tooteid või teenuseid. See sisaldab üksikasjalikke reegleid, mis nõuavad, et keskkonnaalased väited oleksid tõendatud ja akrediteeritud sõltumatu kolmanda osapoole poolt kontrollitud. Rohepesu süüdistused mitte ainult ei kahjusta ettevõtte mainet, vaid võivad vale keskkonnaalase teabe esitamise eest kaasa tuua trahve, mille suurus võib olla kuni 4% ettevõtte käibest.

Süsinikuarvestus

Ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD) kehtib umbes 11 700 ELis asuvale ettevõttele. See esitab oluliselt suuremaid väljakutseid ettevõtetele, kes on aru andnud mittefinantsilise aruandluse direktiivile (NFRD). Väiksemad ettevõtted, kellele NFRD ei kehtinud, peavad uute reeglitega vastavuses olema aastatel 2025 ja 2026. Reeglitele peavad vastama ka ettevõtted, mis ei asu ELis, kuid kelle käive ELis on kahel järjestikusel aastal olnud üle 150 miljoni euro. Arvatakse, et CSRD hakkab kehtima umbes 50 000 ettevõttele üle maailma.

CSRD nõuab ettevõtetelt üksikasjalikumaid aruandeid jätkusuutlikkuse teemadel, sealhulgas keskkonnaküsimustes, sotsiaalses vastutuses, inimõigustes, korruptsioonivastastes meetmetes ja ettevõtte juhtkonna mitmekesisuses.

Süsiniku jalajälje aruandlus on ettevõtetele üks suurimaid uusi väljakutseid. Ettevõtted peavad esimest korda aru andma kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest. See hõlmab heitkoguseid nende tegevusest (Scope 1), energia kasutamisest (Scope 2) ja toote elutsükliga seotud tarnijate ja klientide tekitatud heitkoguseid (Scope 3). Scope 3 heitkoguseid on üsna keeruline arvutada, eriti globaalse tarneahelaga suurte ettevõtete puhul. Nende tarnijate andmed võivad sageli olla ebausaldusväärsed või kättesaamatud. Paljud suured ettevõtted on oma heitkoguste aruandlusprotsesse juba testinud. Testimise abil saab kindlaks määrata, kus nende väärtusahelas on lüngad ja kuidas neid täita.

Ringmajandus

Euroopa Komisjon on juhtpositsioonil majanduse planeerimisel, mis kasutab materjale tõhusamalt ja vähendab jäätmeid. 2020. aastal vastu võetud ringmajanduse tegevuskava sätestab, et tooted peavad olema vastupidavamad, taaskasutatavad ja ringlussevõetavad. Komisjon on juba teinud ettepanekud, mis piiravad ühekordsete plastide kasutamist ja nõuavad, et kõik nutitelefonid ja elektroonikaseadmed oleksid varustatud universaalsete USB-C laadimisportidega. Komisjon plaanib ka luua digitaalpassid peaaegu kõikidele toodetele (v.a toidule ja ravimitele). Passid annaksid teavet toote päritolu, koostise ja ringlussevõetavuse kohta, andes tarbijatele selgema ülevaate selle pikaajalisest jätkusuutlikkusest.

 

Ükski neist ringmajanduse reeglitest ei ole veel siduv, kuid need muutuvad selleks. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) peaks järgmisel aastal kehtestama standardid, mis määratlevad ringmajanduse ja viisid sellele tootmismudelile üleminekuks. Nagu alati, on ISO standardid mittesiduvad. Siiski oleks ettevõtetel ja brändidel mõistlik mõelda ringmajandusele ning sellele, kui jätkusuutlikud on nende tooted ja tootmisprotsessid.

ESG-määrused mõjutavad praktiliselt kõiki eurotsooni ettevõtteid, alates tootjatest jaemüüjateni ja finantsasutusteni, toote pakendamisest ja trükkimisfunktsioonidest kuni jaemüügipindade kujunduseni. Kuigi uus aruandlusrežiim toob ettevõtetele kaasa suuri väljakutseid, on see võimalus luua parem tulevik. Ettevõtted, kes tegutsevad oma negatiivse keskkonna- ja ühiskondliku mõju vähendamise nimel, saavad tarbijate ja investorite poolt märgatud ja auhinnatud.