Mida sinu käed mäletavad: kuidas puudutus ja tekstuurid meid mõjutavad
Kas teadsid, et kõik, mida oled oma elu jooksul katsunud, on su aju poolt katalogiseeritud - see, kuidas sa tunnetad objekte või näiteks tajud selle raskust ja kuju. Seda kutsutakse haptiliseks mäluks ja seetõttu teavad sinu lihased täpselt, millist jõudu rakendada, kui tahad veepudeli haarata.
Kas teadsid, et kõik, mida oled oma elu jooksul katsunud, on su aju poolt katalogiseeritud - see, kuidas sa tunnetad objekte või näiteks tajud selle raskust ja kuju. Seda kutsutakse haptiliseks mäluks ja seetõttu teavad sinu lihased täpselt, millist jõudu rakendada, kui tahad veepudeli haarata.
Haptilise mälu juures on põnev see, et kõik need teadmised on salvestatud sinu ajju ning põimitud teiste sensoorsete või emotsionaalsete mälestustega, olenemata sellest, kas oled sellest teadlik või mitte.
Oxfordi ülikooli eksperimentaalse psühholoogia professor Charles Spence on oma artiklis toonud välja, et mitme meele kaudu keskkonna tajumine on efektiivsem võrreldes ainult ühe meele kaasamisega. Näiteks me hoiame paremini meeles sõnumit paberkandjal raamatust kui digitaalsest väljaandest, kuna esimese puhul on protsessi kaasatud rohkem meeli.
Kui paberile trükitud sõnum püsib paremini meeles ja meie sensoorsed mälestused on omavahel seotud, on loogiline arvata, et ka meeldiv tekstuur jätab mällu meeldivama mulje. Seega on oluline mõelda, milline on printimiseks mõeldud paberi tekstuur ja kuidas seda katsudes tunnetatakse.
Keeleteadlane Naomi Baron selgitab: "Lõhn ja nägemine on lugemisel asjakohased meeled, kuid puudutus võib olla isegi olulisem".
Igale tekstuurile oma reaktsioon
Erinevates uuringutes on vaadeldud, kuidas näiteks paberi kaal, selle pehmus või jäikus ja tekstuur avaldavad mõju inimeste tajule ümbritseva osas.
Leitud on, et:
- Kui hoiame käes midagi rasket, peame seda üldjuhul kvaliteetsemaks ja kulukamaks. Näiteks, kaalult raskema menüü puhul on kliendid pidanud toitu kvaliteetsemaks kui kergema menüü puhul1.
- Subjektiivselt pehmemaid tekstuure eelistatakse karedamatele2.
- Tekstuurid, mis on kõrgema hõõrdumistasemega (nt toidukile) meeldivad inimestele vähem3.
- Kõrgema kvaliteediga paberile trükitud reklaamis mõjuvad vaatajale unikaalsema ja eksklusiivsemana4.
- Tekstuurid, mis on oma olemuselt „loomulikumad“, kuna sarnanevad looduses leiduvate tekstuuridega, mõjuvad meile positiivsemalt5.
Kui see, mida puudutame, muudab meie mõtlemisviisi
Loomulikkuse idee on seotud "sensatsiooni ülekande" mõistega. See tähendab, et me alateadlikult hindame toodet selle järgi, kuidas see on pakendatud ehk parem pakend = parem toode.
Trükipaberi puhul võib paberi tekstuur mõjutada meie ettekujutust sõnumist. Samuti võib see määratleda ka seda, kuidas me brändi või toodet tajume.
Näiteks võib tekstuurne, mattviimistlusega paber anda meile mõtte loodussõbralikkusest, mis omakorda kandub edasi brändile (näiteks veini-, toidu- või kosmeetikamärgistused).
Teisest küljest võib sile ja läikiv pind meis äratada tööstusliku tunde ja sobida paremini kõrgtasemelisele tehnoloogiale.
Võtame arvesse veel ühe huvitava teguri - kooskõla vs vastuolulisus. Idee seisneb selles, et alati ei pea tingimata oma brändikeele juurde jääma. Näiteks, kui brändi tajutakse kui uuenduslikku, võib kasu saada vastuoluliste signaalide saatmisest (samas see ei rakendu organisatsioonidele, mida tajutakse rohkem traditsioonilisemana).
Fat Duck, 2000-ndate aastate üks uuenduslikumaid restorane Suurbritannias, oli üks esimesi, kes kasutas ümbrikute valmistamiseks nahatundega paberit. Kui näete normaalse välimusega paberit, võib teie haptiline mälu juba ette aimata, kuidas see käes peaks tunduma. Kujutage ette, et see tunnetus ei vasta sellele, mida ootasite ning tavalise paberi asemel tunnete, et katsute hoopis nahka.
Kuigi ühtse tekstuuri valik võib olla viis oma sõnumit tugevdada, võib just vastuolulisus olla sõnumi meeldejäävaks muutmise võti.
Kuigi tekstuuride mõju uurimine on seoses värvide mõju, haistmismeele ja muuga alles alguses, saab nende väheste elementidega juba katsetama hakata.
Kuigi tekstuuride mõju uurimine on seoses värvide mõju, haistmismeele ja muuga alles alguses, saab nende väheste elementidega juba katsetama hakata.
Mõelge näiteks raamatu peale, kus on kasutatud erinevate peatükkide jaoks erinevat tüüpi pabereid. Erinevus võib seisneda nii väljanägemises kui tunnetuses, kui seda katsuda. Nii on võimalik lisada juurde viise, kuidas sõnumit tunnetada ja teha see tõeliselt meeldejäävaks.
Neuroteadused ja käitumisteadused arenevad jõudsalt multisensoorsuse valdkonnas, mis omakorda annab võimaluse innovaatilistel ettevõttetel ja idufirmadel taasavastada puudutuse ja tekstuuri jõud. Nüüd on õige aeg katsetada uusi loomingulisi viise, kuidas paberite abil emotsioone edastada!
1 Shitsukan — the Multisensory Perception of Quality, Charles Spence
2 Textures that we like to touch: An experimental study of aesthetic preferences for tactile stimuli, Etsi, Gallace, Spence3 Textures that we like to touch: An experimental study of aesthetic preferences for tactile stimuli, Etsi, Gallace, Spence
4 Haptic Sensation and Consumer Behaviour: The Influence of Tactile, Racat, Capelli
5 Shitsukan — the Multisensory Perception of Quality, Charles Spence
