KONTAKT
E-R 8.30-16.30
E-pood
Menüü
Minu ostukorv
Uudised ja sündmused, Blogid, Toit catering

Toiduraiskamine: EL-i eesmärgid ja praktilised lahendused nende täitmiseks

08 dets 2025 — Toidupakendid
Trüki
Food-waste_inpage-banner_1096x519px.jpg

Euroopa Liidus visatakse igal aastal ära ligikaudu 59 miljonit tonni toitu. Tegemist on tõsise probleemiga, millel on suur mõju nii keskkonnale kui ka majandusele. Seetõttu on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada lähiaastatel märkimisväärselt toiduraiskamist. Toidujäätmete vähendamisel on oluline roll nii kodumajapidamistel, toitlustusettevõtetel, restoranidel, jaekaubandusel kui ka toidupakendite ja kaasaostupakendite teadlikul kasutamisel. Kuigi tarbijad eelistavad üha „vähem pakendit“ lahendusi, aitavad toidupakendid pikendada toidu säilivusaega, kaitsta toitu transpordil ning vähendada kasutuskõlbliku toidu sattumist biojäätmetesse.

Euroopa Liidus visatakse igal aastal ära ligikaudu 59 miljonit tonni toitu. Tegemist on tõsise probleemiga, millel on suur mõju nii keskkonnale kui ka majandusele. Seetõttu on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada lähiaastatel märkimisväärselt toiduraiskamist. Toidujäätmete vähendamisel on oluline roll nii kodumajapidamistel, toitlustusettevõtetel, restoranidel, jaekaubandusel kui ka toidupakendite ja kaasaostupakendite teadlikul kasutamisel. Kuigi tarbijad eelistavad üha „vähem pakendit“ lahendusi, aitavad toidupakendid pikendada toidu säilivusaega, kaitsta toitu transpordil ning vähendada kasutuskõlbliku toidu sattumist biojäätmetesse.

EL karmistab nõudeid toiduraiskamise vähendamiseks


Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 2030

  • Toiduainete töötlemise ja tootmise sektor peab vähendama toiduraiskamist vähemalt 10%.
     
  • Jaekaubanduses ja tarbimisetapis (sh restoranid, toitlustusettevõtted ja kodumajapidamised) tuleb vähendada toidujäätmeid elaniku kohta vähemalt 30%.

 

Üle poole Euroopa Liidus tekkivast toidujäätmete kogusest pärineb kodumajapidamistest. Toitlustussektor moodustab ligikaudu 9% ning jaekaubandus 7% kogu toiduraiskamisest.

Viimaste ametlike andmete järgi tekib Eestis igal aastal umbes 167 000 tonni toidujäätmeid. Sellest ligikaudu 84 000 tonni moodustab kasutuskõlblik toit ehk toidukadu – toit, mida oleks saanud veel süüa.

Uued nõuded seavad liikmesriikidele siduvad eesmärgid, mis nõuavad konkreetsete tegevuskavade koostamist. Tegevusteks võivad olla nii teavituskampaaniad kui ka meetmed, mis soodustavad toidu annetamist ja vastutustundlikku tarbimist.

Kuidas vastutus jaguneb?

Kas tõesti tekib kõige rohkem toidujäätmeid kodus?

Toidujäätmete jaotus Eestis:

  • kodumajapidamised – ~48%,
  • toidutööstus – ~19%,
  • põllumajandus ja esmatootmine – ~14%,
  • kaubandus – ~12%,
  • toitlustussektor – ~6%.

Statistika räägib enda eest. Suurem osa toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes. Kui Eestis on kogu toidujäätmete kogus ühe inimese kohta 127 kg aastas, siis ligi pool nendest jäätmetest tekib kodumajapidamistes.

Kuigi jae- ja toitlustussektoris on toiduraiskamisest räägitud juba aastaid, toob uus lähenemine kaasa olulise muutuse – ettevõtted vastutavad nüüd osaliselt ka selle eest, kas tarbija ostetud toit leiab kasutust või läheb raisku. 

See tähendab, et lahendused ei piirdu ainult ettevõtte enda toidujäätmete vähendamisega. Väga oluline on ka klientide teadlikkuse tõstmine. Näiteks saab märkimisväärselt vähendada toidu äraviskamist siis, kui tarbijaid julgustatakse kasutama toidujääke loovalt, jagatakse nõuandeid toidu säilitamiseks või tehakse koostööd organisatsioonidega, kes tegelevad toidu annetamise ja vastutustundliku tarbimise edendamisega.

Toiduraiskamise vähendamisel on oluline roll kõigil – alates tootjatest ja restoranidest kuni lõpptarbijani välja.

 

Toidu annetamine

Kui ettevõttel jääb üle kasutuskõlblikku toitu, saab selle suunata abivajajatele. Eestis tegelevad toidu annetamisega erinevad organisatsioonid, näiteks Toidupank.

Annetatakse tooteid, mis on endiselt täiesti söögikõlblikud, kuid mida ei ole võimalik tavapäraselt müüa – näiteks läheneva „parim enne“ kuupäeva, pakendivahetuse või väiksemate iluvigade tõttu.

Nii ei jõua täiesti kasutuskõlblik toit jäätmetesse, vaid leiab kasutust seal, kus seda päriselt vajatakse.

 

Algatused, mis aitavad päästa toitu

Silm tasub peal hoida algatustel nagu ResQ Club,  mis aitab kokku viia restoranide (ja lillepoodide) kasutamata jäänud toidu (või lilled) ja tarbijad – see, et toit pole enam soe või on eelmisel päeval kasutamata jäänud, ei tähenda ju, et selle koht on biojäätmete hulgas. Samuti on mitmel pool Eestis üles seatud kappe, mis aitavad toitu ringluses hoida. Nendesse saavad toitu tuua ka eraisikud.

Äkki oled ostnud mitu purki konservi, aga see ei maitse sulle üldse, või toodi sulle kingiks pralineekommid, kuid sul on pähkliallergia? Ära viska neid ära, vaid vii toiduringluseks mõeldud kappi.

EE_FOOD_blog_400x600.png

„Parim enne” ja „kõlblik kuni” – oluline erinevus

Paljud inimesed ei tee vahet märgetel „parim enne“ ja „kõlblik kuni“, kuigi just nende mõistmine aitab oluliselt vähendada tarbetut toidu äraviskamist.

Tarbijatele tasub anda selget ja lihtsat infot selle kohta, milliseid tooteid võib pärast kuupäeva möödumist veel ohutult kasutada ja milliseid mitte. Pakendil võib kasutada juhiseid nagu: „Enne äraviskamist: vaata, nuusuta ja maitse.“

Sellised märgised julgustavad inimesi hindama toidu tegelikku seisukorda oma meelte abil, mitte viskama toodet automaatselt ära kohe pärast kuupäeva möödumist.

 

KÕLBLIK KUNI

Näitab kuupäeva, mille järel võib toote tarbimine olla tervisele ohtlik. Pärast selle kuupäeva möödumist ei tohiks toodet enam süüa ning selle peaks nõuetekohaselt sorteerima  – toidu- ja pakendijäätmetesse.

PARIM ENNE

Tähistab kuupäeva, milleni tootja garanteerib parima kvaliteedi. Kui toode näeb välja tavapärane, lõhnab hästi ja maitse ei ole halb, võib seda ka pärast pakendile trükitud kuupäeva möödumist ohutult tarbida.

Toiduraiskamise vähendamine algab teadlikest valikutest

Iga väike muudatus aitab vähendada toidujäätmeid ning muuta ettevõtte tegevuse kestlikumaks. Läbimõeldud toidupakendid, kvaliteetsed kaasaostukarbid ja õigesti valitud pakendilahendused aitavad hoida toitu värskena, vähendada riknemist ning toetada vastutustundlikku tarbimist ka läbi keskkonnateadlike pakendite.

Kui otsid praktilisi ja kaasaegseid pakendilahendusi restoranile, kohvikule, catering-ettevõttele või toidu kaasa müügiks, võta meiega ühendust – aitame leida sobivad lahendused.

Allikad